Esitleti kahte uut kursust:

“Informaatika I” (autorid Viljo Kallas ja Heikki Päeva)

“Majandusmatemaatika ja statistika I” ning ”Informaatika I” (autor Heikki Päeva)

Esitluse videosalvestus on nähtav aadressil: http://live.ebs.ee/?show=10

Kodu- ja kauglaborid (Martin Jaanus / Tallinna Tehnikaülikool)
Projekti algus: 01.01.2007
Projekti plaanitav lõpp: 30.06.2008
Eelarve: üle 4 miljoni
Osalejad: TTÜ, TÜ, ITK, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Tallinna Polütehnikum
Eesmärgid:

• 14 tüüpi laborikitti, 250 komplekti 15 ainekava ja 20 õppeaine raames
• 3 robotkätt ja nende juhtimine
• Tarkvara
• Lihtsad, automaatkontrollitavad katsed
• Koostöö erinevate asutuste vahel (sarnane lähenemine; metoodika; üks tegemine, palju kasutajaid; tagasiside õppuritelt)
• Valdkonna areng

Projekt hõlmab järgnevaid valdkondi:

• Elektroonika
• Robotid
• Kontrollerid
• Uued valdkonnad (?)

Tegevused:

• Vajalike vahendite spetsifikatsioon
• Prototüüpide katsetamine
• Nimekirja koostamine
• …….
• Seadmete hankimine
• Metoodika koostamine, juurutamine

Hetkeseis:

• TTÜ Automaatikainstituudis on katsetamisel “vanade kohvritega” nn “lihtsate katsete” süsteem. Eelised – üksikud, lihtsad mõõtmised; kiire automaatkontroll, õppurid teevad rohkem.

• Toimunud ka riigihange (~1,5 miljonit EEK) – laekus ainult üks pakkuja

E-õpe kui innovatsiooni difusioon kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate seas (Mart Laanpere / Tallinna Ülikool)
http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/uuringud/e-ope-kui-innovatsiooni-difusioon-kutseopetajate-seas
Osa e-VÕTI projekti uuringutest. Üldeesmärgiks olukorra kaardistus.
Osad:

1. eeltöö: kirjanduse ja strateegijate analüüs, ekspertintervjuud
2. ankeetküsitlus; innovatsiooni difusioon
3. edulugude analüüs
4. e-õppe monitooring

Meeskond: K. Loogma ja M. Ümarik (TLÜ HI), J. Kruusvall (TLÜ STO), Mart Laanpere /TLÜ HTK), P. Pruulmann-Vengerfeld (TÜ) + juhtrühm

Rogers`i innovatsiooniteooria:
Innovatsiooni omaksvõtu protsess – teadmine -> veendumine -> otsustamine -> kasutuselevõtmine -> kinnitamine
Uuendusmeelsuse jaotumine ehk innovatsiooni difusioon:
http://www.stsc.hill.af.mil/crosstalk/2007/08/0708Jacobs_Fig1.jpg

E-õppe puhul on innovatsiooni difusioonil teatud kõrvalekalded ja erisused võrreldes Rogers`i teooriaga.

Juhuvalim 35 kutsekooli õpetajatest
495 ankeeti (84 paberil), laekus 273 (55%)
Kasutati küsitlustarkvara phpSurveyor
47 küsimust viies teemagrupis

http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/uuringud/aruanded/2006aruanne

E-õppe projektid Kuressaare Ametikoolis: BELL ja B-learning for All (Anne-Li Tilk / Kuressaare Ametikool)

• Leonardo da Vinci programmi arendusprojekt ROUTES (tööhõive laiendamine ja arendamine maapiirkondades). 8 partnerit (kõik saartel toimivad asutused). Tulemusena valmisid õppimismentori kontseptsioonid ning õppematerjalid erinevatel teemadel (näiteks: kuidas koostada äriplaani, kuidas kasutada internetipanka, jne). Väljundid – paberil, multimeedia CD ja PDF-id. Kokkusaamised toimusid kõigi partnerite juures. Projekt lõppes 2003 aastal viimase kokkusaamisega Saaremaal. Koostöö välispartneritega osutus keeruliseks aga mitte ületamatuks.
• Bringing e-learning to life BELL. Grundtvig2 koostööprojekt. 2005-2007. Koostöövõrgustik  koostati eelneva projekti baasil. Igale kokkusaamisele kutsusid korraldajad esinema ka oma ala eksperte. Projekti üks osa oli ka kultuurharidustöö. Tulemused: kodulehekülg (www.e-bell.eu); soovitused e-õppe kasutajatele (brošüür (paberil) 4 keelsena); head koostöökogemused; uued teadmised ja kogemused. Probleemid: aega on väge ja tähtajad tuelvad kiiresti; võõras keel ja kultuur; jne. Projekti suhtlemisvõrgustikust kasvavad välja uued koostöövõrgustikud.
• B-learning for all. 2006-2008. Leonardo da Vinci projekt. Eesmärk on ühe õppeaine baasil näidata segaõppe võimalusi (blended learning). Suunatud kutseõpetajatele ning vabalt kõigile kasutatav. Tulemuseks vastav portaal ning hulganisti õppematerjale. Partneritest on kutseõppeasutus ainult Kuressaare Ametikool. Projekti kodulehekülg: http://www.b-learning4all.org. Tulevase portaali aadress: http://b-learning.lefo.net.

E-õppe projektid Pärnumaa KHKs: eTwinning ja Jobline (Sirje Tamm / Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
eTwinning puhul on palju erinevaid teemasid olnud: vaba aeg (http://ourfreetime.blogspot.com/), erialane tugi, brändid.

JOBLINE – eesmärgiks luua tööpraktika käsiraamatud õpilasele, õpetajale ning juhendale töökohas. Lisaks panna tööle interaktiivne e-portfoolio õpilastele. Käsiraamatud on saadaval nii paberil kui elektrooniliselt (http://www.hariduskeskus.ee/jobline/).

DiLaPort – elektrooniline keelemapp. Õpilassõbralik, individuaalne tempo, iseenese oskuste kaardistamine, resultaat objektiivselt mõõdetav, seos Euroopa keelemapi ja -passiga.
http://www.dilaport.utu.fi

Lõpetav plenaarsessioon – Mida külvad, seda lõikad

Mida me õpp-E-kavades arendame? (Siret Rutiku / Tartu Ülikool)
Tegelikult e-õppest ei räägi
Õpp-E-kavaarenduse kolm küsimust

1. Mis on õppimise eesmärk (taotletav õpiväljund)?
2. Kuidas eesmärgi saavutatust hinnata?
3. Kuidas eesmärke saavutada?

Vajadused:

• Pidev kiirete muutuste kontekst – kvaliteet kui eesmärgipärasus ja efektiivsus
• Muutused õppijaskonnas – elukestev õpe
• Ligipääs kõrgharidusele – võrdsed võimalused
• Mobiilsus – füüsiline ja vaimne
• Üliõpilaste tagasiside ehk lõpp rull-loengutele?

Võimalused:

• Õppida ja õpetada on kihvt
• Õppida ei ole kunagi hilja
• Mis viltu, see uuesti (õppekavas peaks olema arvestatud, et õpingud võivad ka pooleli jääda ning uuesti on vaja sama asja mõne aja pärast õppima hakata)
• Õppida saab kõikjal
• Õppima minema ei alati ukse kaudu
• Õppimist saab õppida
• Õpetamist on vaja õpopida
• Õpp-E-tuge tuleb pakkuda
• Häid lambaid ei pea sugugi kogu aeg ühte lauta mahtuma
• Rahvusvahelistuda saab ka kodus
• Kui tervet ülesannet ei jõua, võib ka pool. Aga hästi!

Kuigi kogu haridusruum on muutunud väga paindlikuks tuleb siiski arvestada ka veel piiridega…

Tulevikupilt e-õppimisest kutsehariduses (Sirje Rekkor / Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool)
Õppekavaarendusega tegeleb nüüd sõltumatut ning eraldiseisvat oragnisatsiooni – e-Õppe Arenduskeskus ning REKK.
Õppekava arenduseks oleks vaja tunda mikro- ja makrokeskkonda, põhiväärtuseid ning eesmärke.
Mikrokeskkond: kolm osapoolt - töömaailm, õppijad, koolid (+ konkurents)
Makrokeskkond: majanduslikud tingimused, poliitilised ja õiguslikud tingimused, sotsiaal-kultuurilised ja demograafilised tingimused, tehnoloogilised tingimused - need neli aspekti suhestuvad kõik kutsealase koolitusega.
Põhiväärtused (kutsealases koolituses): kvaliteet, kättesaadavus, efektiivsus, konkurentsivõimelisus, koostöö, terviklikus, jne.
Eesmärgid
E-õppimine kutsealases koolituses – kellele? mida? kuidas?
Arvestada tuleks õppijate vajadustega – õppijasõbralik e-keskkonnad, tugi e-keskkondade kasutamisel ning e-õppimisel, 100% ja kombineeritud kursused, tagasiside, kvaliteetsed ja mitmekesised õppematerjalid.
Kooli vajadused – tegelikult samad, mis õppija puhul
Õppekavarühma nõukogu vajadused – Metoodilised materjalid, Tugi, Koostöö, Abi, ???
Õhku jäävad küsimused:

• Kas õpetaja kontseptsioon muutub?
• Kas kutsealase koolituse eesmärkide mudel muutub?

Tulevikumudelis muutub üha tähtsamaks koostöö õppekavaarenduse alal kõikvõimalike asutuste vahel.

E-õpe on õppimise mootor (Vello Kukk / Tallinna Tehnikaülikool)

Milleks see kõik:

• Et raha saada?
• Et olla moodne?
• Et ennast nautida?
• Et silma paista?
• Et targemaks saada?

Kui eesmärk on efektiivsem õppimine, siis peab tähelepanu pöörama eelkõige õppurile.

Seega peame: omama eesmärke, mõõtma, andma õigeid signaale – sedasi aitame õppuril eesmärgile jõuda (aga kelle eesmärgile?)

Optimaalne juhtimine tagab kiire reageerimise ning toimimise

Õppurid:

• on erinevad
• erinevalt motiveeritud/motiveeritavad
• reageerivad väga erinevalt
• raskelt mõõdetavad

Tegemist on kaasaegsete juhtimissüsteemide tüüpnäidetega.

Hägusus – Lotfi Zadeh: sõnadega arvutamine (külm, soe, pikk, lai ehk kui soe või kui külm).

Kuidas kasutada materjale – suuna õppur materjalide juurde siis, kui ta kohtab probleemi.
Enne, kui hakkad … mõtle, mida teed tulemusega? – Mida õppur sellega teeb!?
PEAB ei maksa enam eriti palju!

Soovitused:

• Jagada õppuri tegevused (mikro)sooritusteks
• Ei üldistele tähtaegadele
• Individuaalne registreerimine kindlatele sooritustele
• Täielikult automatiseeritud enesetestid
• Automatiseeritud Harjutusväljak
• Mikroülesanded praktilistes töödes
• Praktilistes töödes nõuda teatud taset
• Simultaan: klassis iga õppur tegeleb oma probleemidega; õpetaja annab simultaani
• Praktilise töö vahendid teisaldatavad
• Tudengi unustamise mudel
• Poolautomaatne soorituste planeerimine (enam pole kasutusel)
• Kodutööde esitamine ainult läbi vastava keskkonna (ei e-mailile)

Arvamused:

• Materjalid horisontaalseks
• Ainet on mõistlik kompileerida individuaalselt
• Õppekava = testide kogu (+ loogiline struktuur (ülekatted); + materjalide kogu)
• Õppeaine peaks olema mittefikseeritud mahuga ning läbitav mitmes sessioonis
• Hinne peaks olema omandatu kvaliteedi mõõt
• Et hästi juhtida, vajame tudengi mudeleid (psühholoogia on selle komponent)

Kuna antud üritusest otseülekannet ega salvestus ei tehta, siis edastan võimaluste piires selle blogi kaudu infot toimuvast. Mõne aja pärast peaks ka esitluste slaidid seminari koduleheküljele ilmuma.

Seminari avas Peeter Normak ettekandega teemal “Tunnetatud ja realiseeritud paratamatus kui e-õppe arengumootor (Euroopa Liidu kontekstis)”. Esmalt käsitles Peeter oma ettekandes rahvusvahelisi, riiklike ja kohalikke prioriteete e-õppe ning uute meetodite kontekstis rõhutades kuivõrd vajalikud on just riiklikud prioriteedid teatud valdkonna arenguks. Formaalselt on Eestis ka e-õppe alased prioriteedid olemas aga nende taga on seni puudunud rahastus (IKT alastesse uuringutesse investeerib Eesti uuringute eelarvest 4% - vastukaaluks saab füüsika 12%). Kuna mitmete näitajate poolest jääb “IT sõbralik Eesti” oma naabritest e-õppe ning elukestva õppe valdkonnas maha, siis leidis Peeter, et on viimane aeg panna vastavad valdkonnad ka Eestis arenema. Selleks pidas ta sobivaks analüüsida Eesti e-õppe alast keskkonda SWOT analüüsi abil.
Toon nüüd välja mõned mulle meelde jäänud märked SWOT analüüsi osas:

Nõrkused

• Strateegilise juhtimise vähesus
• E-õppe alase kompetentsi ja uuringute vähesus

Võimalused

• EL programmide vahendite kaasamine
• “Suurte asjade” ärategemine
• E-õppe alal oluliste uuenduste realiseerimine
• Rahvusvaheliselt e-õppes kõrge renomee saavutamine
• Haridusest olulise ekspordiartikli tegemine
• Hariduse kvaliteedihüpe (uus sõltuvus – “teadvussõltuvus”)
• ???

Ettekanne iseenesest oli väga pikk ning põhjalik mistõttu mul kõik meelde ei jäänud – põhiline sõnum oli siiski just võtta ette ja seada kindlad prioriteedid (igal tasemel) elukestva ja e-õppe edukaks arenguks Eestis. Järgmise 6 aasta jooksul on selleks kõigeks veel võimalik ka ELi fondide toetust saada!

Seminari teine ettekanne “E-õpe – aken maailma või isolatsioon?” (Ülle Ernits / Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) juurdles lihtsal aga siiski filosoofilisel teemal – kas loomaaia tiigripuuri koristajal on vaja e-õppimise alaseid oskusi? Ülle võrdles põhjalikult nii enda kogemusele kui uuringutele toetudes e-õppe ning tavaõppe plusse-miinuseid jõudes lõpuks ikka järeldusele, et isegi tiigripuuri koristajal oleks vaja e-õppimise alaseid oskuseid :)

Edasi viibisin paralleelsessioonil Parimad e-kursused 2007 Eesti e-Kutsekooli projekti raames. Sel aastal esitati kutsekoolide poolt antud konkursile kokku 36 kursust, milledest nelja antud sessiooni raames ka tutvustati.
Lisan siia enda poolt kogutud lühikesed märkused antud kursuste kohta.

Karismaatiliste õppevideote eripreemia – Kommunikatsioon (Maarja Kask ja Anne Uibo / Tartu Kutsehariduskeskus):
Kursuse eesmärk: suhtlemisoskuste edendamine
75% veebipõhiselt + 25% klassis
Maht 2AP = 1AP (kommunikatsioon ja kommunikatsioonivahendiste kasutamine) + 1AP (suhtlemise alused ja meeskonnatöö)
Kasutab õpikeskkonda IVA. Videod lühikesed aga väga tabavad (salvestatud otse tavaloengus ning töödeldud parajateks lõikudeks). Veebis saadaval nii video kui ainult helifailina (mp3). Enesetestidena on kasutusel Hot Potatoes ristsõnad (teostatud varasemate kursuste tudengite poolt). Harjutused Töötoas foorumi vormis. Kursusel olemas ka oma postiloend. 70% hindest tuleneb praktiliste harjutuste pealt ning 30% viimases tunnis tehtava kontrolltöö pealt.

Juhendmaterjalide eripreemia – Programmeerimine Visual Basic keskkonnas (Olga Popova / Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus):
Tunnustus põhjalike ekraanivisioonide ning iseseisvate tööde eest
Maht 1AP
Vene keeles. Õpetatav Arvutiteeninduse eriala raames. Lahendatud Moodle keskkonna peal. Ühistööks kasutusel foorum ning wiki.

Aasta e-kursus reaalvaldkonnas – Ettevalmistus bioloogia koolieksamiks (riigieksamiks) (kursuse autor Allan Lorents / Pärnumaa Kutsehariduskeskus):
Rõhutatud valdkonnad kursusel – hea teostusega kursusesisene õpiobjekt, õppijasõbralik materjalide esitus ning toimiv kursuse sisehindamine.
Maht 1AP
Täielikult (100%) veebipõhine. Keskkonnana on kasutusel Moodle. REKKi poolt tunnustatud ning ka nende materjalide abil osaliselt sisustatud. Ülesehitus nädalate kaupa. Kursus lõppes proovieksamiga. Vaadata saab aadressil http://www.hariduskeskus.ee:8000/moodle (kasutajanimi: tubliopilane; parool: PKHK). Enesetestid koostatud Moodle keskkonna siseselt ja Hot Potatoes abil.

Aasta e-kursus oskusainete valdkonnas – Haljasalade rajamine ja hooldamine (kursuse autor Katrin Uurman / Räpina Aianduskool):
Eriti hinnati kursusel toimuvat suhtlemist õpetaja ning õppurite vahel, õppijasõbralikku materjali esitust, hea disainiga kursuse avalehte ning kasulikke näpunäiteid.
Maht 3AP
Keskkonnana kasutusel Moodle. Kombinatsioonõppe vormis ja väga praktiline (sellest tulenevalt ka tihe foorumisuhtlus, mida õpetaja usinalt juhib). Materjalid peamiselt loenguslaididest ppt ning pdf formaadis (märkimist vääris slaidide hea teostus ehk siis olulise info slaididele panek mitte konspekti sinna kopeerimine). Enesetestid Hot Potatoes ristsõnade vormis.

Aasta e-kursus sotsiaalteaduste valdkonnas – Sissejuhatus reklaami: Piiridega loovus ja reeglitega mäng (kursuse autor Merit Karise / Tartu Kunstikool):
Maht 1AP
100% veebipõhine, õppejõud ise asub Saaremaal ning teostab ka kogu õpetamise sealt
Keskkond: Moodle
Vahendid: eXe Learning, Moodle, FlashPlayer (videote jaoks)
Iga tund lõppeb foorumiga. Enesetestid Moodle vahenditega. Palju videosid ning pildilisi näiteid.

Päeva lõpus osalesin Simulatsiooniprogrammide paralleelsessioonil millelt edastan samuti enda poolt üles tähendatud muljed

Taktikaline staabisimulaator JCATS – Tõnis Asson (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused)

• Lahingusimulatsioonid
• Virtuaalsimulatsioonid
• Konstruktiivsimulatsioonid

JCATS – Joint Conflict And Tactical Simulation
Tegemist on staabisimulatsiooni tarkvaraga. Toimib Linux-i baasil.
Vastab NATO standarditele. Mahult ja võimalustest mitu korda suurem kui Eesti riigi territoorium. 10-Osapoolt. Staabi juhtimine ehk C2. JCATS Väljaõppe eelised:

• Piiratud manöövrite võimalused, -väljaõppe alad
• Eelarve kokkuhoid
• Juhtidele/Planeerijatele suunatud
• …

Simulatsioonitarkvara ja andmebaas (Virbus projekt) – Taavi Tamberg ja Ragnar Õun (Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž)
http://www.virbusproject.com
Majanduskeskkonna simulatsioon hotelli-, restorani- ja turismimajanduse valdkonnas. Neli partnerit:

• Soome
• Saksamaa
• Eesti
• Sloveenia

Sihtrühmaks õppurid, õppejõud, uurijad ning töörühmad. Avatud lähtekoodiga veebipõhine tarkvara. Lisaks luuakse andmebaas rahvusvahelise turu kogemustest.
Hulganisti luuakse ka õpiobjekte (MediaWiki baasil), manuale ning käsiraamatuid.
Mängul on kolm taset. Eelkõige on tegemist õppimise keskkonnaga, kuna iga otsus on ainulaadne ning mitte vale vaid kogemusi andev.

Ettevõtluse simulatsioon – Lauri Elevant (Praktik Tallinna Majanduskooli nimel)
ESF projekt
Pizzeria – uus majandusteemaline simulatsioon. Põhineb:

• Nõudluse ja pakkumise seadustel
• Reaalne konkurents mängijate vahel
• Põnev ja eluline stsenaarium

Kuidas mängitakse: internetis, perioodiliselt ja grupiviisiliselt
Aruandlus (bilanss, kasumiaruanne, jne) -> Stsenaarium -> Otsused (hind, turunduskulud, investeeringud, jne)

Simulatsioonitarkvara kasutamine pneumaatika õppimiseks automaatika ja mehhatroonika erialades – Ljudmilla Turajeva ja Stanislav Gugin (Narva Kutseõppekeskus)
Fluidsim-P V3.5 (www.fluidsim.com)

• Elementide raamatukogu
• Simulatsioonirežiim (võimaldab ehitada, analüüsida ning parandada mudeleid)

Seminaripäeva lõpus toimus veel Võrus Kandle kultuurimajas kammerorkestri kontsert ning väike vastuvõtt seminari osavõtjatele, mille raames premeeriti ka aasta parimate e-kursuste tegijaid e-VÕTI projekti raames.

Vello Kukk – Miks e-õpe?

| View | Upload your own

Vello palve: palun andke tagasisidet, aravamusi, kysimusi, proteste jne!

Marko Puusaar – E-õppe meetodid, võimalused ja kogemused Estonian Business Schoolis

| View | Upload your own

Kai Pata ja Terje Väljataga – Õpitegevused hajutatud web 2.0 õpimaastikel Tallinna Ülikooli magistriõppe kursuse ‘e-õppe metoodikad ja tehnoloogiad’ näitel
[viide esinemisele on tulekul]

Täname kõiki seminaril osalenuid ja esinejaid meeldive hommikupooliku eest ning loodame Teiega kohtuda taas juba järgmisel EBSi e-õppe seminaril kevadel.

Samuti täname kõiki, kes on andnud tagasisidet seminari kohta ning julgustame Teid oma mõtteid ka antud blogisse kommentaaridena kandma.

Dr Michael Wesch (Assistant Professor of Cultural Anthropology) on Kansas State University-is omamoodi staar – Michael-i ja tudengite koostöös teostatud videod digitaalse etnograafia teemadel on mööda internetti levinud nagu kulutuli.

Milleks sellest rääkida e-õppe blogis? Aga seepärast, et suur osa inimestest juba elevad ja õpivad digitaalses keskkonnas. Kuidas see kõik aga meie tavaeluga seostub ning kas tavaelu tegevused (nagu ülikoolis õppimine näiteks) arvestavad selle uue digitaalse elu olulisuse ning võimalustega?

Muidugi on kõigil vaba valik ise otsustada mida tegelikult asjast arvata ning uskuda aga neid lühikesi videosid tasub igal juhul vaadata. Igal juhul (k)annavad need videod palju mõtteainet õppimise ning muidugi e-õppimise tuleviku kohta.

Link: Michael Wesch-i ning digitaalse etnograafia blogi

Info talletamise ja organiseerimise ajalugu kuni tänapäeva ning tulevikuni välja:

Web2.0 vähem kui 5 minutiga:

Kes ja kus on tudeng täna (ning homme) – 200 tudengi sõnum maailmale (avaldatud 12. oktoobril 2007 ning 1. novembri seisuga oli YouTube-is kogunud juba 673 000+ vaatamist):

2. novembril kell 10:00 kuni 13:00 toimub EBSis esimene omalaadne e-õppe seminar, mille käigus õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist tutvustavad oma arusaamasid ning kogemusi õppimisest/õpetamisest e-ajastul.

Tutvustamaks ka EBSis e-õppe alal tehtavat, võimalusi ja plaane teeb väikese ettekande ka Marko Puusaar (EBSi haridustehnoloog).

Seminari päevakava:
9:30 Saabumine ja hommikukohvi
10:00 Vello Kukk (Tallinna Tehnikaülikool)
10:45 Marko Puusaar (EBS) – „E-õppe meetodid, võimalused ja kogemused Estonian Business Schoolis”
11:15 Kohvipaus
11:30 Kai Pata (Tartu Ülikool) ja Terje Väljataga (Tallinna Ülikool) – „Õpitegevused hajutatud web 2.0 õpimaastikel Tallinna Ülikooli magistriõppe kursuse ‘e-õppe metoodikad ja tehnoloogiad’ näitel”
13:00 Avatud arutelu ja lõpetamine

Esinejatest:
Vello Kukk (http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/e-oppe-persoon/vello-kukk) – TTÜ Automaatikainstituudi siduteooria ja -disaini õppetooli juhataja, professor. Pikaaegse kogemusega e-õppe praktiseerija.
Kai Pata (http://uuslepo.it.da.ut.ee/~kpata/; http://tihane.wordpress.com/) – töötab Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskuses vanemteadurina (alates 2008. aastast täiskohaga) ning Tartu Ülikooli Bioloogia-geograafiateaduskonna Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi Loodusteaduste didaktika lektoraadi loodusteaduste didaktika teadurina.
Terje Väljataga – Terje töötab õpingute tõttu osalise koormusega Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskuses teadurina. Enamus aja nädalast veedab ta Soomes Tampere Ülikoolis, kus ta teeb oma doktorikraadi.
Marko Puusaar – EBSi haridustehnoloog alates veebruarist 2007.

Viiteid:
http://kaugkoolitus.wordpress.com/ – Kai ja Terje ühiselt kureeritav blog teemal „Kaugkoolituse web 2.0 tehnoloogiad“
http://www.slideshare.net/indrekparli/kuidas-epe-on-minu-maailmapilti-muutnud/ – Vello Kuke ettekanne Eesti Kunstiakadeemia e-õppe teabepäeval

Seminarile on oodatud kõik EBSi õppejõud ning töötajad. Samuti on oodatud EBSi partnerülikoolide õppejõud ning e-õppega seotud inimesed.
Oma osavõtust andke palun aegsasti teada saates vastava teabe aadressil marko.puusaar@ebs.ee.

Seminarile registreerunud:

1. Krista Eskla (TLÜ)
2. Viljo Kallas (EBS)
3. Peeter Kross (EBS)
4. Egle Krull (TLÜ)
5. Vello Kukk (TTÜ)
6. Ene Lausvee (TLÜ)
7. Aliis Liin (ITK/TÜ)
8. Kai Pata (TÜ)
9. Gunnar Piho (Mainori Kõrgkool)
10. Eda Pihu (EBS)
11. Maris Pints (EBS)
12. Ingrid Polis (EBS)
13. Marko Puusaar (EBS)
14. Heikki Päeva (EBS)
15. Airi Saks (EBS)
16. Jaanika Sarv (EBS)
17. Monika Siiraki (EBS)
18. Maris Zernand (EBS)
19. Maie Toimet (EBS/Nord)
20. Elve Tänavots (TLÜ/Rakvere Kutsekeskkool)
21. Leone Viru (Nord)
22. Imbi Väli (ITK)
23. Terje Väljataga (TLÜ)

EBS on juba aastaid olnud väike aga tubli e-õppe arendaja eraülikoolide lõikes ning kavatseb vähemalt samahästi jätkata. Blogi on seejuures üks võimalik vahend, mille abil elavdada koostööd e-õppe valdkonnas ning tuua meie edusammud välja ka laiema publiku ette.